Kogu see lugu sai alguse SF2001 listist. Või ei. Tegelikult sai see alguse sellest raamatust - Darren Shan "Cirque du freak" – mida soovitasin lugeda ühel äärmiselt väikse lugemiskogemusega 6. klassi noormehel. Minu üllatuseks see meeldis talle. Meeldis ka tema sõbrale. Minu heameel hästi tehtud tööst tekitas aga tahtmise seda tööd veel paremini teha ning sellest johtuvalt saatsin ülalmainit’ ulmelisti kirja palvega soovitada väikese lugemiskogemusega põhikooliealistele raamatuid, mis meelitaks ulmekirjanduse juurde (ning ehk ka üleüldse rohkem lugema). Vastuseid tuli üllatavalt palju ning soovituslik nimekiri küllalt pikk. Oli ka soovitusi, mille teised maha tegid, näiteks Pratchett, aga sellest allpool.
Kas ja kui palju peaks tegelikult noort ulme lugemise poole suunama? Tsiteerin kaht vastust:
Tarmo Rasmann ütles: Mulle on viimasel ajal ka mulje jäänud, et tänapäeva noorem generatsioon kaldub suhteliselt isevooluteed rohkemal või vähemal määral ulmelise kirjanduse suunas ning märgatav osa noortekirjandusest, mida raamatupoodidest mina leian, tundub olevat kerge ulme/fantastika kübemega. Raul Sulbi arvas midagi samalaadset: Ka minu mingid 10-13-aastased sugulased on just kurtnud, et tänapäeval on prakt. _kõik_ noortele suunatud värk (meelelahutus, ajaviide: raamatud, filmid, arvutimängud) üht- või teistpidi ulme ja see ajuti isegi viskab üle :)Kas siis üldse peaks oma pead vaevama, et mida siis pakkuda või millises järjekorras? No kui sai pall õhku visatud, võiks selle ka kinni püüda. Nii et see soovituslik nimekiri.
Päris mitu vastajat olid ühel nõul, et jutukogumik on alustamiseks parem kui pikk romaan ja ainsaks sobivaks tunnistati “Lilled Algernonile”. (Kas ei peaks seda ehk uuesti välja andma? Korralikus köites, ehk isegi illustratsioonidega?) Pakuti ka “Piletit Utoopiasse”, kuid samaväärselt laideti seda ka maha. Kas sama palju vastuhääli neutraliseerivad poolthääled?
Pikematest tekstidest enim mainimist pälvisid “Terasrott”, “Härjapõlvlaste kaitseala”, “Kääbik”, “Meremaa triloogia”, ”Amberi kroonikad”, “Krabat”, “Tema tumedad ained”.
Ma võiksin ju teha puhast statistikat ja panna siia raamatud selle järgi pingeritta, mitu korda neid mainiti, kuid see poleks õige, sest kui hea raamat juba nimetatud, siis ega ei kiputud seda enam eraldi esile tooma.
Eraldi teema on raamatud, mis ühelt poolt sobivaks tunnistati, kuid mõne teise poolt jälle sobimatuks. “Talismani vennaskond” ja “Nõitud palverännak”mitte kõige parema tõlke pärast, “Tulesüütaja” kui pikk ja lohisev tellis, Conani raamatud, Wells ja Stokeri “Dracula” kui liiga vanamoodsad ja ajale jalgujäänud, “Surmailm”, “Ajalaevad” ja “Rõngasplaneedi sari” kui liiga keerulised. Eks see ole suuresti nii lugemiskogemuse kui maitse/eelistuste asi.
Huvitav teemaarendus tekkis ka sellest, kas Terry Pratchett on sobivaim autor ulmega tutvuse tegemiseks.
Priit Reinmets: Minu arvamus, et enne Prachetti võtmist tuleb maailmapilt õigetpidi paika saada. Alles siis pakub kõverpeegli-maailm oma õige elamuse. Aga ma ei tea. Mis saab inimestest, kes kõigepealt omandavad paroodia ja siis ehk vaatavad ... Milline on nende maailmapilt. Ka sellele arvamusele oli nii poolt-kui vastuargumente. Kas on mõistlik lugeda enne paroodiat, kas siis paodeeritav ise mitte paroodiaks ei muutu? Ja kui muutub, kas see on hea või halb. Ruumi edasiseks diskussiooniks on küll ja rohkem.
Loomulikult on minul selle nimekirja suhtes oma arvamus. Päris mitmed soovitatust on minu meelest algajale liiga rasked (inimestel, kes ise palju loevad, on väga keeruline aru saada ja harjuda sellega, et nooremad generatsioonid ei pühenda sellele tegevusele sama palju aega kui nemad ise oma nooruses). Kuna töötan lasteraamatukogus, siis näen, kui palju tegelikult noored üldse raamatuid loevad ning paljud neist loevad ka midagi muud peale kirjandusõpetaja “soovitusliku” nimekirja. Seega paljukiidetud ning hinnatud ulmeklassikud (Asimov, Clarke, Gibson, Harrison, Simmons jne) jäävad minu arvates pisut keeruliseks ning eeldavat veidi suuremat lugemiskogemust. Kuid õnneks on meil põhikooliealisi lugemishuvilisi ning ma loodan, et neid aja jooksul ikka juurde ja juurde tuleb. Kõik need suurepärased raamatud ootavad uusi särasilmseid lugejaid ning ehk on sellest nimekirjast ulmekirjanduses esimeste sammude tegemisel abi.
Nimekiri ise aga sai kokku selline:
„Lilled Algernonile“
„Pilet Utoopiasse“
Adams, Douglas „Püidlaküüdi reisijuht galaktikas“
Alexander, Lloyd, "Kolme raamat", "Kõrge Kuningas", "Llyri loss", "Mustpada", "Rändur Taran"
Anderson, Poul „Kõrge ristiretk“
Asimov, Isaac „Asum“
Aprin, Robert „Jälle üks mõnus müüt. Müüt ja eksiarvamused“, „Müüt ja eksiteed. Edu või müüt“, „Müüt ja kadunud kaaslased. Müüt ja pisike pandipiiga“
Banx, Iain M „Mängur“
Baxter, Stephen „Ajalaevad“
Belials, Veiko „Ashinari kroonikad“
Bradbury, Ray „Marsi kroonikad“
Brennan, Herbie „Purpurkeiser“ „Haldjasõjad“
Canavan, Trudi „Musta võluri triloogia“ („Võlurite gild“, „Õpilane“, „Ülemlord“)
Card, Orson Scott „Enderi mäng“
Carranza, Maite, "Emahundi klann", "Jäine kõrb", "Odi needus"
Carsac, Francis „Tulnukad eikusagilt“
Clarke, Arthur C „Linn ja tähed“ „Kosmoseodüsseia“
Colfer, Eoin "Artemis Fowl" „Soovileht“ „Airman“
De Lint, Charles "Kusagil lennata"
Doyle, A.C. „Kadunud maailm.“
Enthoven, Sam, "Mustad haarmed"
Funke, Cornelia „Varaste isand“
Gaiman, Neil, "Coraline"
Gibson, William "Idoru"
Harris, Joanne, "Ruunimärgid"
Harrison, Harry „Surmailm I-III“ „Terasrott“
Heran, Lian „Otori lood“ (Üle ööbikupõranda, Rohuvoodi asemeks, Kuu hele valgus, Haigru kähe huige, Taeva võrk on lai)
Hobb, Robin "Salamõrtsuka õpilane" „Kuninglik salamõrtuskas“
Howard, Robert E. „ Conan ja Musta Ranniku kuninganna“ „Conan ja Punane kants“ „Conan ja värelev vari“
Hubbard, L. Ron „Võitlustanner Maa“
Jordan, Robert "Maailma Silm".
Kaaberbøl, Lene, "Nägija tütar"
King, Stephen „ Tulesüütaja“
Krüss, James „Timm Thaler“
Le Guin, Ursula K. "Meremaa triloogia" (Meremaa võlur, Atuani hauad, Kaugeim kallas, Tehanu)
Loevenbruck, Henri "Emahunt ja tüdruk. Moira triloogia I raamat" "Huntide sõda. Moira triloogia II raamat"
Loon, Paul van „Nägu udus“
Lowecraft, Howard Phillips „Pimeduses Sosistaja“
Lukjanenko, Sergei "Öine vahtkond"
Mc Caffrey, Anne „Lohelend, „Lohelaul“
Mirer, Aleksander „Kus on rändurite kodu?“
Niven, Larry „Rõngasplaneet“, „Rõngasplaneedi ehitajad“
Paolini, Christopher „Eragon“ „Vanem“ „Brisingr“
Pratchett, Terry „Vaibarahvas“ , „Kaevajad“, „Autojuhid“, „Tiivad“
Preussler, Otfried „Krabat“
Pullman, Philip "Tema tumedad ained" (Kuldne kompass, Inglite torn, Vaigust kiiker)
Reeve, Philip „Surelikud masinad“, „Kuldseeklid“
Reger, Rob, "Emily the Strange : kaotatud päevad"
Robillard, Anne "Taevane tuli. Smaragdi rüütlid I"
Rothfuss, Patrick „Tuule nimi“
Scott, Michael „Surematu Nicholas Flameli saladused“
Simak, Clifford D., "Talismani vennaskond", "Nõiutud palverännak“ "Härjapõlvlaste kaitseala" „Libainimesed“
Simmons, Dan „Hyperion“
Stephenson, Neal „Lumevaring „
Stoker , Bram „Dracula“
Stroud, Jonathan, "Golemi silm", "Ptolemaiose värav", "Samarkandi amulett"
Zelazny, Roger "Amberi kroonikad" „Needuste allee“ "Üksildane oktoobriöö"
Tolkien, J. R. R. "Kääbik" „Leht ja puu“
Wells, H. G. "Võlupood"
Veskimees, Siim „Kuu ordu“
Wooding, Chris "Alaizabel Cray painaja"
***
Pildil uudiskirjanduse riiul Haapsalu lasteraamatukogus
