Uinaaamuinaaa

Ma ei kirjuta.
Ma ei vaata ka vilme.
Või noh.
Tegelikult vaatan.
Aga ei kirjuta neist.
(Mul on vähemalt auväärne vilmiblogardite köögigeisha amet)
Raamatuid loen ka.
Aga blogimiseks pole jaksu.
Täna näiteks tõusin ommikul enne 7t, sõitsin tööle, aga tagasi sealt sain alles õhtul veerand 9.
Mu elamine on säänne, nagu oleks riidekapis plahvatanud pomm ning seejärel oleks müriaad mürgeldavaid mürsikuid...
(no ca tükki kümmekond)
... mu elamises peitust, kula, möla ja tola mänginud, külmkapi tühjaks söönud, kõik nõud pesemata jätnud ja siis veel natuke niisama lusti pärast tube segamini ajanud.
Tegelikult olen ma nii krdi väsinud, et ei jaksagi suurt midagi teha.
Kusnetsi kolmas raamat on nädalat kolm juba poole peal.
(Mitte, et ma vahepeal veel ca 12 raamatut poleks läbi lugenud).
Mu ALO-TVsse taustatantsijaks sobinud lopsakast sõnajalast on järel puhta roots.
Unustan lilli kasta (teised toataimed on miskipärast kuidagi leplikumad, ajavad lehed natuke longu, a kui vett saavad vahel ja harva, siis ikka elavad edasi).

Õnneks on ilm päikeseline.
Ja varsti saan oma tanksaabastega käima hakata.
(Sest nendega on miinuskraadidega see käimine krdima libe)

Ehh jah.
Peaksin veel ühe pangaülekande tegema ja elektrinäidu saatma...
Läen teen kohe ära, muidu jääb jälle tegemata.