"Naised"
Charles Bukowski
filmiblogin
3 tundi tagasi
teisipäev, Märts 31
Mõttetera
Valasin endale juua ja mõtlesin, et joomisel on üks viga. Kui sitasti läheb, siis jood, et unustada, kui hästi läheb, siis jood, et tähistada, ja kui kuidagi ei lähe, siis jood, et elu huvitavaks teha.
reede, Märts 27
Bjääf
Ehh. Mis probleemid ja mured?
Ei ole tarvis muretseda.
Oma hinge eest tuleb hoolt kanda.
Eile töölt koju minne püüdis mind kinni inimesepüüdja.
Seekord siis Jehhoova Tunnistajate sektist.
Venelanna.
No ma algul arvasin, et proua tahab juhatust või abi.
Aga ei.
Hakkas mulle igaseid flaiereid pihku sruma ja leelotama.
Ja minu kitsaks kokku kuivanud vene keele sõnavara ei olnud just abiks tema peenelt persse saatmiseks.
Sest ma põhimõtteliselt ei taha neile väga pahasti öelda.
Aga...
Jutu alguse juurde tagasi tulles - maailma lõpp on ligi ja selle asemel, et siin emotseda ja muretseda, peaks hoopis kõikse sobivama sekti valmis otsima.
Noh et ikka saaks tuhandeaastasse rahuriiki ja äravalituks.
Ei suuda nüüd otsustada.
Jehhoovakatega ühineda ei tahaks.
No babtistid on sehukesed rõõmsameelsed ja laulavad kõikse aeg...
Või hoopis mõni äärmuslikum katoliiklaste sekt - et noh Opus Dei näiteks?
Ei peaks ise üldse mõtlema ja elu saaks huvitavamaks teha askeesi, tsölibaadi, iganädalase enesepiitsutamise ning muude toredate asjadega?
A tegelikult on nii, et ma olen maailma peale praegu nii krdi vihane, et...
...et mul on apsokuradimaluutselt savi apsokuradimaluutselt kõigest.
neljapäev, Märts 26
Nokk kinni, saba lahti ja vurrrrdi lendu...
See on juba nii halenaljakas ja jabur, et ei aja isegi mitte naerma.
Tuleb nädalavahetus ja ma JÄLLE ei tea, mis ma ette võtan.
Ja seekord pole isegi plaane.
No on see Jerevani kebadine rokipidu, a ma ei pääse sinna.
Sinna tegelikult isegi bussiga saaks, aga tagasi ei saa...
Vennal on sünnipäev, aga seda vist ei peeta, seega maale ei lähe.
Mirr meelitab Vilhandisse ja Vidvale, aga ei tea.
Sinna peaks juba homme lõuna ajal reisima hakkama...
Ja Vilhandis on viimasel ajal käidud ka.
No krt.
Ei ole mul elu.
Ja kuna kompud keik katski on, siis pole ka asenduselu.
Tüütu.
Igavesti Teie
Õnnetu napakas
kolmapäev, Märts 25
a) Ma protesteerin
b) Ma protesteerin kõvasti
c) Ma protesteerin veel üks kord!!!
Ma ei ole rahul.
Sest minu ei või tõepoolest midagi olla.
Isegi mitte itimehest sõpru, kes hädast välja aitaksid...
Sitt ja pikad karvad, kui tsiteerida klassikuid.
Tahaks selle peale hoopis karksipeedi ja Mirri ja Rarruga nurga taga päikese käes lorutada.
Aga isegi seda ma ei saa...
esmaspäev, Märts 23
Pedofiilidel munad maha!
Tänases kohalikus kobrulehes oli artikkel ühest pedofiilist soomlasest, kes ...
Eh, panen siis hoopis artikli, mis ma ikka kokku võtan:
Pärnu maakohtu Paide kohtumajas langetas kohus eelmisel reedel kiirmenetluse otsuse soomlase Aarre Sakari Lehtoneni üle, kelle arvutist ja CD-plaadilt leiti alaealiste erootilisi ja pornograafilisi pilte ning videomaterjali.
Prokurör Merike Lugna ütles Kuma uudistele, et Lehtoneni valdustes olnud CD-plaadilt leiti tema kirjutatud ligi 3900 leheküljeline raamat, mis sisaldas ka pildifaile.
Plaadil oli veel üks 1500leheküljeline kirjutis koos piltidega. Lisaks leiti Lehtoneni arvutist ja CD-plaadilt 2716 erootilist ja pornograafilist pilti ning 22 videofaili.
Paide kohtumajas määrati Lehtonenile aasta ja kuus kuud vangistust kolmeaastase katseajaga. Paar kuud Paides Põllu tänavas elanud Lehtonen saadeti riigist välja reedel. Tal oli Eestisse sissesõidu keeld.
Lugna selgitusel ei karistatud Lehtoneni kohe vangistusega, sest ta kuulus riigist väljasaatmisele.
Aarre Sakari Lehtoneni on ka enne pedofiilias süüdistatud. Mõni aasta tagasi muutis ta Soome kodakondsusametis oma nime. Nüüd Aare Sakari Lehtoneni nime kandev mees oli enne Antti Ilmari Puustinen.
Puustinen saabus Eestisse 1999. aastal, mil ta üüris korteri Tartus. Enda väitel hakkas ta kirjutama raamatut pedofiilidest. Neli kuud hiljem selgus, et nii-öelda kirjanik on ise pedofiil.
Kui Puustineni vastu algatati kriminaalasi, põgenes ta Soome. Kriminaalasja uurimine Eestis kestis 2003. aastani.
Uurimisel selgus, et Puustinen kuritarvitas üheksat 9-14aastast Eesti poissi. Tema ohvrite seas olid põhiliselt tänavalapsed, kellele ta maksis seksi eest toidu, maiustuste või kuni paarikümne krooniga.
Kohtu alla anti Puustinen Soomes. 2004. aasta veebruaris mõistis Jyväskyla kohus Puustineni süüdi seitsme lapse seksuaalses ärakasutamises ja lasteporno omamises.
***
No vat.
Et selline mees.
Tuli see nimi mulle kahlaselt tuttav ette. Tema meie AIP-s käis netis surfamas kõikseaeg. Oli sehuke kergelt räpasuse järele lehkav turske meesterahvas.
A mis mulle kergelt südamevalu teeb - ma tabasin ta ükskord ühele tema jaoks sobivas eas poisile mesikeelset juttu ajamas. Kuna ma tavaliselt ei kuula, mida inimesed omavahel räägivad, siis ei pööranud neile eriti tähelepanu. A mingil hetkel jäid kõrva lausekatked "filmimisest" ja "näitlemisest" ja "rahast ning populaarsusest" ja "Soomest" ning kui need märksõnad nüüd kokku panna, siis pole vist vaja mitu korda arvata, mis meesterahval mõttes oli. Korra veel arutasin omaette, et pärast uurin selle posi käest ääri-veeri, et mis tuu onu tahtis, a pold sobivat momenti ja nii see tookord jäi.
Poiss käib netis surfamas siiani, tundub sama rõõmsameelne ja aktiivne ning seltskondlik olema, nagu ennegi.
A mul on paha tundmine hinges.
Et ma oleks ikka pidanud rääkima ja hoiatama.
A samas - see tekst ei olnud ju tegelikult nii üheselt mõistetav ning kogu juttu ma ei kuulnud.
Ja kahtlejatele - meil on AIP-külastajate logiraamatud alles ja ma uurisin järele - on küll toosama mees.
Ma nüüd ei tea.
Kas peaksin poisiga ikka vaikselt ja sobival momendil rääkima ja tasakesi uurima või mis üldse?
Ei meeldi mulle sellised mehed.
Pedofiilidele peaks tätoveerima hoiatusmärgi otsaette.
No kui igased inimõiguslased ja muud haledahingelised inimesed kukkuvad röökima ja tatti pritsima, siis olgu, olgu.
Kasvõi siis selle "ajutise", et 10 aastat kestaks.
Kui selle aja peale pole miskit uut ja jälki ette võtnud, siis noh.. ehk on lootust...
Aga kui pervo 10 aasta jooskul juba teist korda vahele jääb, siis andke mulle mu agressiivsus andeks, aga minu meelest on kastreerimine küll ainus aktsepteeritav karistus.
pühapäev, Märts 22
Dellamorte Dellamore ja oasuppi ka natuke
Eilane õhtu oli täitsa korda läinud.
Sest Metsavana soovitatud ja filmiblogardite ühisvaatamise läbinud "Dellamorte Dellamore" oli SUUREPÄRANE film.
Ei imesta, et see sai nii erineva filmimaitsega vaatajatelt kõigilt pea maksimumpunktid. Maksimumi annaks ka mina.
Visuaalne külg oli super.
Süžee oli super.
Heliriba oli super.
Tekst oli rohkem kui super.
Oskavad ikka häid filme teha.
Kusjuures ma ei saagi aru, mis selle kinupildi nii eriliseks teeb.
Aga mulle on läbi aegade meeldinud massist erinevad tooted.
Kiiksuga asjad.
Ja sellised kinupildid, kus lihtsalt peab kaasa mõtlema ning kus pea iga moment üllatab.
Selle paneks küll "Snatchi" kõrvale tsitaadi- ja igakellülekaemisekinupildiks.
A pikka juttu ei hakkagi kirjutama.
Sest tegelikult on selle kohta siin:
ja seal olevatelt linkidelt edasi minnes öeldud vist pea kõik, mis selle filmi kohta üldse öelda annab.
Ja papagoi moodi järele kiita ei ole ka mõtet.
Järgmiseks siis vist "Insener Garini hüperboloid".
A enne loen veel natuke raamatut (Bruce Sterling "Skismaatriks +") ja siis vist lähen vanni.
Sest toas on AINULT 22 kraadi sooja.
Ja mina olen kanaarilind.
Mul on jalas kaks paari sokke ja sada vatti seljas ja mul on ikka külm.
A paar postitust tagasi mainitud külalised-öömajalised käisidki.
Läksid ommikul geopeitust mängima.
Vat siis.
reede, Märts 20
neljapäev, Märts 19
Shangri-La ja linnutiibadega lennukid, remastered
Ehk siis suurepärane filmielamus.
Sky Captain And The World Of Tomorrow
Praegu olen väsind ja ei jaksa kirjutada.
Tuju läks kah ära.
Krt.
Ma ei saa inimestest aru.
A homme lõuna ajal ehk on nii palju auru ja tahtmist, et muljetada.
Soovitan soojalt.
Kinupilti.
Igatahes.
***
Nujah.
"Homme lõunast" on saanud sujuvalt peaaegu ülehomse varahommik. Vahepeal jõudsin ärr kaeda ka järgmise Metsavana poolt soovitatud filmi.
A see eilane.
No meeldis see mulle.
Sobis pisut teemasse paar päeva tagasi vaadatud "Mutant chronicles'ga".
Kah tuli pahalaste käest maailm ära päästa.
A kui viimatimainitu oli pime ja tumedates toonides, siis Taevakapteni koloriit oli soe ja pehme ja meelega kuidagi ... udune.
Või ega ma ei teagi, tõenäoliselt teavad filmifriigid selle asja nime ka, kui pilt on sehukeste pehmete servadega.
A ilus oli.
Aurupungilik kinupilt, kui asjatundjate eksperthinnangust lähtuda.
Sisu?
1939. aasta New Yorki saabub Hindenburg III peal üks doktor. Härrasmees, soliidne ja puha. A pisut nerviline. Kardab hullupööra.
Ilus ja stiilne algus.
Mõjus vaatepilt hiigelsuurest zeppelinist Suure Õuna pilvelõhkujate taustal...
Peategelanna - rapuntsellike voogavate kiharatega ninatargast ja susserdajast uuriv ajakirjanik hakkab huvi tundma, miks on salapäraselt koolnud hulk maailmakuulsaid teadlasi.
Ning peategelane - džeimsbondilik, või pigem indianadžõunsilik lennuäss, kelle hobiks ja erialaks tundub olema keerulistesse olukordadesse sattumine ja maailma päästmine.
Ägedad linnu kombel tiibu lehvitavad lennumasinad, hiigelsuured robotid, tiineka kuti märjast unenäost välja astunud silmaklapiga maskuliinse olemise kuid suurepärase välimusega eksgöörlfriendist sõjard, vägagi plastiline ja hea liikumisega negatiivne naiskangelane...
Ning päris palju hingematvalt kitšilikke peissaaže.
Küll Himaalaja mäestikust, küll müstilisest Shangri-Last.
Sisu pole ju tegelikult mõtet ümber jutustada, selle saab imdb.com ju ka kätte.
Nagu tänapäevale kohane, siis ikke palimpsesti kombel - tsitaate ja paralleele paljude klassikutega.
Naispeategelane kui kerge noogutus Rosalind Russelile "His Girl Friday's". Eriti miskised sähvimised oma ülemusega ajalehetoimetuses.
Hiigelsuured robotid linna peal laamendamas ja autosid laiaks astumas kui King Kong.
Lennuväebaasi ründamine "võõrvägede" poolt kui "Pearl Harbour".
Või Shangri-La dinosaurused kui "Jurassic Park"
Need muidugi mingid suvalised kaadrid.
Eks asjatundjad ja spetsialistid teaksid rohkem, et vat-vat sellise rakursi alt ja sedasi on seal ka tehtud.
A ma pole ju miskine spetsialist.
Diletant.
Vat siis.
Igastahes - stoori jooksis sujuvalt ja ei kippunud iga 10 minuti tagant kööki oma kandilisi sõpru vaatama/suitsu kimuma.
Eks see pisut etteaimatav ja traditsioonilis radu pidi käis.
Isegi huumorit oli.
Mitte sehukest labast jalaga perse nalja.
Pigem pisut sõnade mängu ja situatsioonikoomikat.
Aga leebelt.
Ja tagasihoidlikult.
Nagu muuseas.
Ja vaeva oli ikka ka nähtud.
Visuaalse poolega.
Väärt vaatamist oli see küll.
Ja "Maailma sitemate kinufilmide" kommuuni sellest kinupildist kirjutama ei pea.
Kaugel sellest.
Hinnet ei anna, ei konkureeri filmiblogidega.
A nuh - ütleme nii, et kavatsen plaadi peale panna, et saaks teinekordki üle kaeda.
Siin need tiibu leffitavad lennumasinad, a krt, näpud olid plödid, ei saand selget kaadrit ja ei jaksand rohkem vaeva näha.
Vasakul suht vähe ekraaniaega saanud, kuid sümpaatne teejuht, kellel TOHUTU isu ja igatsus viini vorstikeste järele. Ning muidugi mäed. Ja mahajäetud kaevandus.
Taustal siis tõotatud maa, paradiis. Õitemeri ja pisut Gaudi Sagrada Familiat meenutavad tornikesed. Ning piibellikus rahus mäletsevad elajaloomad.
Lennukid muuseas olid ägedad. Võimekad. Universaalsed. Tea, kas nendega põldu künda, külvata ja heina niita ja kaarutada oleks ka saanud?
Suht tüüpilised vaated raketodroomile vai kuda see keeruline sõna käiski :D
Kuri geenius...
Vat need apastraadid mulle imponeerisid. Lennukite emalennukid. Ehk lendavad lennukikandjad. Välimuselt ilusad ja nii krdi äge idee.
***
Et siis sehuke kinupilt ja selline kokkuvõte.
Mingil määral.
kolmapäev, Märts 18
Hullumeelse koka katsetused
Uus rubriik:
"Hullumeelse koka katsetused"
Anttise ja Timmoga läks eile õlli rüübates jutt miskipärast toidule.
Meil Anttiga tuli meelde see super-hüperhea salat, mida me Wisplikülas ikka tegime.
A minul pold päris täpselt meeles, et kuidas seda ikka tehti.
Kallis sõber tuletas meelde.
Terve eilase ja tänase päeva on mul selle järele neelud käinud.
(Tegin pisikese pausi ja passisin köögis oma uut kandilist ja valget sõpra ja siis panin pesu kuivama. Saapapaelad pesin ka ära. Ilusad puhtad said. Ja armsa isa eila ehitatud vee- ja kanalisatsioonisüsteem täitsa toimib ja ei leki enam kusagilt.)
Tagasi kokkamise juurde.
Noh et põmst on tegu nii lihtsa ja suurepärase söögiga, et pole tarvis olla ei Imrekose ega Jamieoliver.
Hea suurema nälja puhul õlle kõrvale ampsata.
Vai õhtusöögiks.
Et siis:
Herr Anttise suurepärane salat
Tuleb minna poodi ja tuua sealt mõningased porknad, porrut ning otsida, ehk leiab toorsuitsupeekonit. (Minul täna oli miskine teine suitsusingi-aines, aga ehtsaga tuleb parem. Väga rasvane ei tohi see olla ja hea, kui on ikka enne viilutatud. Et saaks head krõbedad ja õhukesed praadida)
No ja siis ongi - teed peekonist väikesed viilukesed-tükikesed, paned pannile (koos küüslauguga) ja praed krõbedaks.
Samal ajal koorid ja riivid porknad ja hakid porru.
Kui keik ettevalmistused tehtud, kimad selle kõik kaussi kokku ja segad juurde pisut majoneesi.
Tehtud!
Ah et kogused?
No mina ka ei tea.
Oli 1 pakk seda lihaainest, 2 küüslauguküünt, pisikene porru ja ehk miskine 6 porgandit. A porknaid võib ka vähem panna ja lihaainest rohkem. Ja majoneesi täitsa tunde järele.
Maitseasi.
Sõin oma kõhu täis ja viisin naabrinaiselegi kausikesega.
Sest jätkuvalt ei oska ma ühele inimesele süüa teha.
A küla pealt koffitadest tulles hopsasin poodi, et tuua pakk suitsu ja ostsin miskipärast ka sutsuke hakkliha.
Ja see tuli ju täna ära teha, sest homme lubas mu kallis ülemus mulle räime osta.
No ja siis tegin sellest järelejäänud salatist külmkapikraapekotlette.
Panin sinna suts papariikat ja riivisin ära kuivand suitsuvorsti otsa ja panin muna ja värki ja no nii suurepärased kotletid said.
Ahvatlevad mind seal köögis.
A kõht sai ju juba salatit täis.
Hommikusöögiks ja õhtusöögiks siis jäävad.
Miskine kokandusjutt ei ole pooltki nii tore, kui illustreerivat materiali pole juurde lisat´.
A mida pole, seda pole.
Apastraat ju juba aegu katski.
Ajame ilma läbi.
Lõhna niiehknaa salvestada ei saa.
A selle suure õgimisjutu peale andis Mirr mulle lingi juutjuubi, kus mehed pornomuusika saatel 8 minutit kõhulihastele trenni teevad.
Minu sport piirdus paarikümne sekundi vaatamisega.
Vedelen oma tugitoolis ja teen mugava kinuõhtu, sest Metsavana soovitas üht kinupilti, mida nüüd kaema hakkan.
Aga ei hiilid tast kaarega mööda koju kahe õllepudeli juurde külmutuskapis
HILISÕHTUNE KAUBOI
Priidu Beier
Need üksildased tütarlapsed
nagu Prantsuse filmist
käekott üle õla
lõhikuga seelik seljas
uitamas hämarail südalinnatänavail
ja sääl tuled sina
hilisõhtune kauboi
esimesed hallid karvad
säramas uljalt kikkis habemest vasta
puhud õllevahu oma prilliklaasidelt
ja uudistad salapärast ilmutust
augustilõpu melanhoolias
näed kuidas sire tütarlaps
kiljudes kõrvale põikab
- kraba ta kaissu
- emba meeletult
- murra käed seljataha
- ja löö hambad otse ta lahtisesse kaelusesse
seda ta ju ootab
aga ei hiilid tast kaarega mööda
koju kahe õllepudeli juurde külmutuskapis
Priidu Beier
Need üksildased tütarlapsed
nagu Prantsuse filmist
käekott üle õla
lõhikuga seelik seljas
uitamas hämarail südalinnatänavail
ja sääl tuled sina
hilisõhtune kauboi
esimesed hallid karvad
säramas uljalt kikkis habemest vasta
puhud õllevahu oma prilliklaasidelt
ja uudistad salapärast ilmutust
augustilõpu melanhoolias
näed kuidas sire tütarlaps
kiljudes kõrvale põikab
- kraba ta kaissu
- emba meeletult
- murra käed seljataha
- ja löö hambad otse ta lahtisesse kaelusesse
seda ta ju ootab
aga ei hiilid tast kaarega mööda
koju kahe õllepudeli juurde külmutuskapis
***
Eila käisid NIIIII ilusad poisid mul külas (altkorruse prouade elevuskilked).
Pisi viskas Talina teel olles Anttise ja Timmo mulle külla.
Ja nüüd on külmkapp õllest tühi.
A selle eest käis ka vahmiil.
Isa pani uue kraani ja ühendas pesumasina lõpuks torustikku.
Läheb suuremaks pesu-pesuks.
Ning laup on oodata Tarbatu linnast öökülalisi, kes Koerust Holaöölt tulles öömaja tahavad.
Mul on elu?
esmaspäev, Märts 16
Mõnus lita olen
No ei suutnud valida, kas Talin vai Tarbatu ja tegin täiesti suurepärase ja alternatiivse otsuse ning sõitsin Vilhandisse.
Bussis oli raipehais ja härra bussijuht eksis linaast välja sõites paneelikate vahele ära...
Samal ajal Mirr rääkis Eerule ja Sillule, et ei ei, ta ei saa kodust ära minna, sest talle tuleb natukeseks ajaks üks inimene külla.
Sehuke tüütu ja tige, kes üle laua aint põrnitab ja napsu ei salli silmaotsaski.
Ja siis saatis Eero mulle ukse vastu.
See Eero nägu oli jäädvustamist väärt...
Trallisime ja möllasime ja siis mainis Sillu, et laup peaksime me kõik minema Siilikese juurde puid tegema.
Mina kukkusin otse loomulikult kilkama, et lähme jah, lendame kambaga peale ja mis see siis ära pole ja kui sauna ka saab, siis kindlasti tuleme.
Läksimegi.
Ommikul kell 10 oli start ja õhta kell 10 saime koju.
Ma olen lihtsalt suurepärane puudelõhkuja.
Esimene lause, mis ma seal kuulsin, oli peremehe vanaema suust, kes käratas mulle, et korja oma ahter eest ära :D
Lõhkusime ja töötasime ja töötasime ja töötasime.
Ja vahepeal panime toas kõik kannpoogid nahka ja siis lõhkusime ja saagisime veel.
Kuni saag katski läks.
No ja siis Mirr, va kangelane, saagis käsisaega paar juppi.
Siis sai paraadi ja sauna ja kiirelt linna, et poest veel varusid täiendada.
A pühap hommikul voodist välja saamine oli raskendatud.
Mu kõhupeki all on SIISKI peidus mõned lihased.
Nii uskumatu kui see ka pole.
Ja need teised, mis selja ja külje peal on, need on ka valusad.
Ja üleüldse on kuidagi nõder veel tänagi see olemine.
Pühap sain üle aegade Erksiga kokku, kaesin ta uue kortääääri üle ja käisin Mirriga praadi söömas (nad serveerisid mulle pooltoorest liha ja kardulased olid tulisoolased).
Pärast lõunat käisime Eero ja Sillu ja Rullega nukukas "Magusat linna" vaatamas.
Ja Mirr ei lubanudki mul eile koju tulla.
Vedelesime.
Ja ta ajas mind kõikse aeg üles, sest temal ei old und.
Ning täna hommikul ajas ta ka mu juba pool kaheksa üles, sest tal pold und.
Krdi unetu.
Kui mina oma hommikusuitsult tuppa tagasi jõudsin, siis ta narises mõnusalt magada.
A ega ma ei halastanud, ajasin ta üles :D
Ehh.
Külm on.
Tahan oma sooja koju teki alla.
Varsti saab ka.
(Pildi tegi Mäks)
laupäev, Märts 14
reede, Märts 13
Elu ei õpeta.
Klassikaline kuldlause Mirrilt.
Ei õpeta jah.
Aga ma väga pingutan.
Et õppida.
Ma ei lase ennast enam häirida asjadel, mis paar nädalat tagasi paanikahoogusid tekitasid.
Ma olen täitsa tubli olnud.
Au ja kiitus mulle.
A samas.
Ma ei mäleta, et mu enesehinnang oleks kunagi varem nii madal olnud.
Hämmastav, kuidas inimene võib ühe aasta jooskul muutuda.
Inimesed üldse.
Tegelikult olen ma ju ilus, tark ja tubli.
Ja kevad tuleb.
Eile õhtul vedelesin, lugesin raamatut ja mõtlesin, et tukun tunnikese.
Aga ei saa ju.
Pea on paksult igaseid mõtteid täis.
No ja siis pisut enne kümmet hakkasin tuba ringi tõstma.
Tuli tungiv vajadus.
Nügisin kappi nigu poolemeelne.
A tehtud sain.
Peaksin kevadise suurpuhastuse ka tegema.
Korjaks igast mitteolulist kraami kokku ja sätiks ära.
Istutaks lilled ümber.
Saaksin elamise niivõrd-kuivõrd korda.
Kui köögiuksele klaasi saaks, siis oleks juba täitsa tore.
Tuleb nädalavahetus, oleks võimalus seda teha.
Aga ei taha enam üksi kodus passida.
Kuigi vaimline tervis juba nii normis on, et saaksin.
Ilma, et seinu mööda üles roniks.
Mul on nüüd paar tundi veel aega, et otsustada.
Kas lähen Talina Evaga Kosmikute konsale?
Kas lähen homme Tarbatusse So Disgustingu konsale?
Kas lähen Vilhandisse Mirriga elu ja asjade üle aru pidama?
Või tõepoolest jään koju ja teen suurpuhastust ja haletsen ennast?
Ehh...
kolmapäev, Märts 11
No way out
DOPE
"No Way Out"
Sick of all the weakness
And all the pain
Sick of all the bullshit
And the shots and the blame
Sick of all the losers
And all their lies
Sick of all the people
That want to know why
You gotta get away
You gotta get away
But theres no way out
No
Theres no way out
Here we go again
Sick of all you ingrates
Who just complain
Sick of all the stupid
You push in my brain
Sick of all thoes who follow
But don't know why
Sick of all you assholes
And I wish youd all just die
You gotta get away
You gotta get away
But theres no way out
No
Theres no way out
I'm so sick of it
Solution
Light a match
Add fuel and burn
Sick of all the sorrow
Without a doubt
I'll be sick of it no tommrow
But theres no way out
No
Theres no way out
I'm so sick of it
teisipäev, Märts 10
Peame aru
Hmm. Elu ei õpeta.
Kaugeleulatuvate plaanide tegemisel pole mõtet.
Ka lähemaajaliste plaanide tegemisel pole mõtet.
Üldse pole plaanide tegemisel mõtet.
Ma teadsin juba paar kuud, et on tarvis sel nädalavahetusel Talina minna.
A näädsasiisnüüdsasiis.
Ei olegi tarvis.
Nüüd nuputan.
Vilhandis on Mirr, mu päiksekiir ja Vilpuru, kellega koos on ikka tore olla.
Talinas on Eva, kes mind näha tahtis ja mitu konsat, kuhu võiks minna.
Tarbatus on SoDi konsa ja Roll ning terve midripere, keda pole sügisest saati külastanud.
Ja kodus on terve hunnik materjaaaali, mis tuleks kokku õmmelda.
Teen hoopis alternatiivse lükke ja läen laup tööle?
Ei tahaks.
Nuputame-nuputame...
(Pildike on superkokast pilvises ja kitsas Londonis)
kolmapäev, Märts 4
Asenduselu
Et kes kuidas oma asenduselu elab...
Kes ostab tekke, kes raamatuid....
Mina siis ilmselgelt selle teise kategooria alla kuulun.
Tellisin Apollost soodukaga raamatuid.
Sellise asja sain 99 krooniga.
Ilus, suur ja palju värvilisi pilte.
ja lisaks veel nipet-näpet.
Ja koduteel ostsin bingopileti.
Kahe väljaga.
Ja kui ma täna ei võida, siis...
Siis ma täna ei võida.
Ei võitnudki.
See oli teine kord, kui ma oma mäletamise järele üldse bingo pileti olen ostnud...
Ilmselge vihje, et ... Nojah.
Minul ei tohi ju mitte midagi olla.
Ja täna siia soigumist ei kirjuta.
Las need karkassid siis paljunevad seal vanni all.
teisipäev, Märts 3
Ära anda heasse peresse...
Ühes eelmistest postitustest mainisin, et annan heasse peresse päriseks raamatu Tšapajevist. No lisaks võin anda ära ka Alexandre Dumas "Krahv Monte-Cristo" mõlemad osad ("Põneviku" sarjas ilmunud) ning kui kodus ringi vaatan, siis võin suisa nimekirja teha. Õhtul seda ehk teengi. Olge valvel!
EDIT:
Et siis. Need raamatud, mida olen nõus ära jagama. Nendega on nii, et meile tuuakse raamatuid, et head inimesed saaks neid endale võtta. Ja vahel, kui ma midagi head näen, või noh - loetavat, siis võtan sealt. Ja nii oli neid mul töö juurde paras kuhi kogunend. Aga ega ma tegelikult nii mitmestki neist väga ei hooli. Et kui on keegi tahtja, siis võin ärr anda... Ja kui pole, siis viin aga lahkesti sinna "Kingi endale raamat" riiulisse tagasi. (Kuigi sealt mõned vähemkindlustatud inimesed neid endale tulehakatuseks viivad ja seega on mul pisut raamatust kui sellisest kahju)
Ja tegelikult peaksin ma mingi aeg oma isikliku raamaturiiuli kah kriitilise pilguga üle vaatama.
Et eelpoolmainit' raamatutele lisaks otsivad uut kodu ka:
Michael Gerber Barry Totter ja häbematu paroodia
Ernest Seton-Thompson Väikesed metslased
Georges Simenon Maigret vihastab ja Maigret' piip
Aldous Huxley Hea uus ilm
James Fenimore Cooper Hirvekütt ehk esimene sõjarada
James Fenimore Cooper Viimane mohikaanlane(1994 aasta oma)
James Fenimore Cooper Rajaleidja ehk Sisemeri
Friedrich Puksoo Raamat ja tema sõbrad
Tatjana Elmanovitš Ajapeegel Andrei Tarkovski filmid
A praegu kutsuti sauna. Ja ma ei taha minna. Sest kõht on täis ja toas on soe ja õues on külm ja saunast tulles on sodi ja lödi olla ja ei taha sugugi külma õue minna, et tagasi koju marssida...
Seega jääb saunaskäik mõneks järgmiseks korraks. Tõenäoliselt lähiaegadel toimuvaks rantšo-ürituseks.
***
Arutasime Mirriga ilmaelu ja asju. No krt - ma ei taha üksi olla, ja tahan kaissu ja vahel veel midagi rohkemat - on see siis NII palju palutud?
Aga ei.
Ei saaaaaa...
Üks pisike punane mardikas
21. veebruar 2005
üks pisike punane mardikas tahtis puu otsa elama minna
niih. nüüd siis on möödas ka festari järelkajad. kokkuvõte - tehnika oli sitt, korraldus oli sitt, mõned bändid olid purjus... aga muidu oli tore. vähemalt minul. olin viks, viisakas ja kaine kuni mingi ühe või kaheni öösel. lõpuks, kui pidu ametlikult ikka täitsa läbi oli, siis võtsin mõne napsu. aga muusikat tehti hommikuni. vabalava või nii. folkhuligaan on kõikse parem bänd. sest nemad on ainsad, keda ma kuulsin. vahva rahvas oli koos (kui välja arvata minu tuttavad - hr toss ja tema tore sõber). sest ega hr kaks tundi hiljem ei suutnud ja jätta ikaldusi korraldamata. vaja oli mendiga seletada ja siis ukse taga mõnusalt inimesi närvi ajada. vaja oli kakelda (no milline normaalne inimene tuleb hommikul tuppa, ajab tüübi üles ja lendab siis talle jalaga paar korda näkku???) no mai tea. kui see jama välja arvata, siis oli päris broo. kuigi ei saa lubada, et teist korda sellist ülesannet enda kanda võtaks. kuigi tuleb teha.
ja laupäeva hommikul siirdusime minu juurde. ja napsutasime seal edasi. mõnus. mõnus. mõnus. aaga napsu tahaks. ja viljandisse tahaks. jan naerab, et tema jaoks oli see teraapia. et ta pole väga ammu nii toredas seltskonnas olnud, kui on meie viljandi kamp. ja siimud olid nii head, et koristasid kõik ruumid puhtaks.. mina ei pidand mitte midagi tegema... aint klubi eest luuaga suitsukonid kokku pühkima....
krt jutt läheb lagedale ära.
njahh.
vahva.
aga kõht on tühi. tahan kiluvõileiba munaga...
***
Aeg ajalt ma otsin oma blogi esimeste aastate faili üles ja loen, et mida ma siis tegin ja kuis oli. (Ma mingil ajahetkel korjasin kuni 2005 juulini kõik oma postitused blogist maha ja alustasin puhtalt lehelt, a vanad asjad on ühte faili salvestatud, et alles oleks)
Suht tihti võin öelda, et "sittagi pole muutunud". Kuigi tegelikult on. Ma olen vanem ja ilusam ja tahaks öelda, et targem. A seda vist mitte. Elukogenum kindlasti.
Ülalmainit sissekanne räägib ühest pungikonsast, mida tol aastal korraldasime. Täitsa tore üritus oli tegelikult. Ja üllatavalt julge olin, et sellise suure asja tegemise üldse ette võtsin.
Google otsinguga leidsin isegi miskise pildigalerii
http://web.zone.ee/scorpion83/index.htm
A praegu?
No ütleme nii et "igav liiv ja tühi väli" ehk siis - ma hakkan tõepoolest varsti mööda seinu üles ronima. Või miskiseid muid jaburdusi tegema.
Ikka see "äge" rollercoaster ja bipolaarsus.
Ei teagi, kas parema meelega oleks tuim köögivili?
Kevadeni.
Ehhh...
Karkassid.
K A R K A S S I D
esmaspäev, Märts 2
Ettevaatust! Sarinäpistajad ründavad!!!
Politsei tuvastas mehe, kes oli end mitme kuu vältel lõbustanud Keilas naisi istmikust näpistades, ning ootab nüüd teateid ahistaja ohvritelt.
Sarnast lugu on kajastanud ka Daily Mail - loe siit.
Noh. Vaesed ajad. Millestki peab ju kirjutama.
Tsirkust ja leiba!
Telli:
Postitused (Atom)
