Siin tõepoolest miski põleb ehk Johnny Depp ja mitu pakki võid

Hmm.

Et filmiblogijatel oli plaanis ühisvaatamine.

Mina küll filmiblogija pole, pigem niisama kiibitsen. 

Aga siiski.

Seekord siis vaadati porri ja filmiks "Pirates"

Vat ei teagi, kus kohast alustada.

Kui te tahate näha pornofilmi, kus peategelasteks on kaks Johnny Deppi (tema suurepärasest rollisooritusest "Kariibimere piraatides") untsuläinud klooni, kusjuures üks neist on naine, Tarzanit või Heraklest samanimelistest televisoonisarjadest, paar kunsttissidega vesinikublondi tibi, kellel silmad kõikse aeg kiledalt läigivad ja musi on pruntis peas, nigu poolte tüdrukute reidikontol, siis te olete sattunud õiget kinupilti vaatama. 

Nad kõik seksivad ka omavahel, kusjuures!

Kui te ootate peale lihtlabase panemise (mida on selles filmis ajaliselt ehk umbes pool, kusjuures teises pooles peamiselt lesbistseenid) ka NATUKE süžeed ja äkšonit, siis see kinupilt on teile!

Ei ole oluline, et peategelased õde-venda imbekad on (huvitav huvitav, miks nad omavahel ei seksinud, tšikk vaatas seda tüüpi küll kõikseaeg nii meelal pilgul). 

Ei ole oluline, et suurem osa sisust on deliiriuminägemus järgmistest filmidest:

Aarete saar

Arabella

Army of darkness (kas kolmas vai neljas osa, see kus kõikse jaburamat nalja tehti ja esimesi osi parodeeriti)

Indiana Jones

Juba eelpoolmainit "Kariibimere piraadid"

Näpuotsaga ladinameerika seebikaid

jne 

jne

jne

Ei ole oluline, et selles filmis on KÕIGE koledamad ja odavamad 3D eriefektid, mida ma kunagi näinud olen.

Ei ole oluline, et igasugune loogika puudub - kummalgi laeval on meeskond, aga koopasse ronivad ikka kokku 6 inimest, pooled neist naised. 

Ei ole oluline, et neil kamba peale on ainult 1 voodi, kus nad kõik siis vahetustega "naelu seina taovad" (Aitähh hea väljendi eest, Metsavana!)

Lisaboonusena on kõrvalosades Othello, pooletoobine teener, väga tugeva aktsendiga ja tundub et pääle sündi pea peale kukkunud rahvusvähemuste esindaja (hiinlane), veidrikust piraadikapten, kes oma poissmeesteõhtu veedab koos kamraadidega vaadates, kuidas kaks naisterahvast omavahel... ma ei teagi siis.... "piima poest ostavad " (taaskord kiitus Metsavanale), blondiinianekdootide peakangelanna, mõnusa iiripärase aktsendiga kõrtsmik ja palju teisi. Kes kahjuks küll ei seksi, ei omavahel, ei peategelastega (no mõni erand välja arvatud).

Ning muidugi need überägedad paroolid. 

Mõned stiilinäited:

Most men like their women sleep with other women - Really?- Absolutely!

You are not only beautiful but your words are poetry!

You are so noble, kiss me!

Ma muidugi ei tea, kas see saab nüüd ühes teises blogis juba ära öeldud, aga tahtsin vahepeal juba küsida, et kuhu jääb siis klassikaline "Schnelle Helga, Schnelle!" 

No ühe koha peal juba peaaegu nagu oli.

Ja siis see ka, et kui oleks üks teist sorti kinupilt old, siis nende küünalde asemel oleks raudpoltkindlalt olnud dünamiit!

No ja siis see hindamise asi...

No ma ikka ei pretendeeri seisma sinna pjedestaalile nende ägedate filmiblogijate kõrvale.

Ja ei pane ka hinnet. 

Või siis... 

No ma ei tea

Ma lihtsalt ei oska millegagi võrrelda.

No 4/10 

Sest kindlasti on veel palju nõmedamaid filme. 

Hääletusel ühe punni vähem saanud "Cafe flesh" jälle oli sehuke kinupilt, mida ma ei suutnud üldse vaadata. 

Muidugi oli see miskine aeg, kui mul siin jälle kirjatööde tegemise maraton oli ja juhe jube koos, väsinud peale kauba.

A ma lihtsalt ei suutnud seda vaadata.

Ja kustutasin ära.

Samas - käesoleva šedöövri vaatasin ma irvitades lõpuni. Osa filmist küll pisut kiiremini vaadates, kui ehk ette nähtud, aga ikkagi vaatasin.

Ma kujutan ette, et see film läheb kategooriasse - mul on elupaha olla peale eilast ja ma ei suuda isegi püsti seista, tulge nüüd ja tehke mulle nalja.

Nalja eriti ei saa.

Aga ega sellele tähelepanu ka pöörama ei pea, mis seal parasjagu sünnib.

Sest noh - selle süžeeliini traagelniidid on nii jämmed, et muud ei näegi, kui noid niite. 

Või noh jah.

Näeb ka igaseid muid asju. 

Mingi hetk märkasin, et pilk oli uitama läinud - Ohhoo milline äge säärekontidest laearmatuur neil seal on.... 

A siia juurde mõned ekraanipaugud.

Suht suvalised kui nii võib öelda.

Siin siis need herr Deppi untsuläinud kloonid. 

Piraadijahtija silmad on ALATI lahti ehk siis imbekatest õde - venda

My mother always thought i would be a great actor (nuuks)

Täiesti suurepärane ja kaasaegne arvutigraafika :D

I wouldn't go down there if i was you ehk muheda kõrtsmiku üks kolmest repliigist.

Me Tarzan - You Jane? Uuuk? Ehk kohe tuleb nähtavale Kuningas Salomoni kaevandus. Valetan, see oli hoopis miskine inkade koobas.

Taaskord suuuuuurepärased eriefektid. Võtab jalust nõrgaks. 

Pimeduse armee!

PS:

See pealkirjas mainit mitu pakki võid...

No ma lugesin miskine aeg pornovanaisa Ron Jeremy elulugu, kus tema sellest rääkis, kuda pornofilmide "näitlejannad" oma suulae paksult võiga kokku määrivad, siis läeb teatud osa tööst palju libedamalt :D

Shangri-La ja linnutiibadega lennukid, remastered

Ehk siis suurepärane filmielamus.

Sky Captain And The World Of Tomorrow

Praegu olen väsind ja ei jaksa kirjutada.

Tuju läks kah ära.

Krt.

Ma ei saa inimestest aru.

A homme lõuna ajal ehk on nii palju auru ja tahtmist, et muljetada.

Soovitan soojalt.

Kinupilti.

Igatahes.

***

Nujah.

"Homme lõunast" on saanud sujuvalt peaaegu ülehomse varahommik. Vahepeal jõudsin ärr kaeda ka järgmise Metsavana poolt soovitatud filmi.

A see eilane.

No meeldis see mulle. 

Sobis pisut teemasse paar päeva tagasi vaadatud "Mutant chronicles'ga".

Kah tuli pahalaste käest maailm ära päästa.

A kui viimatimainitu oli pime ja tumedates toonides, siis Taevakapteni koloriit oli soe ja pehme ja meelega kuidagi ... udune. 

Või ega ma ei teagi, tõenäoliselt teavad filmifriigid selle asja nime ka, kui pilt on sehukeste pehmete servadega. 

A ilus oli. 

Aurupungilik kinupilt, kui asjatundjate eksperthinnangust lähtuda.

Sisu?

1939. aasta New Yorki saabub Hindenburg III peal üks doktor. Härrasmees, soliidne ja puha. A pisut nerviline. Kardab hullupööra. 

Ilus ja stiilne algus. 

Mõjus vaatepilt hiigelsuurest zeppelinist Suure Õuna pilvelõhkujate taustal...

Peategelanna - rapuntsellike voogavate kiharatega ninatargast ja susserdajast uuriv ajakirjanik hakkab huvi tundma, miks on salapäraselt koolnud hulk maailmakuulsaid teadlasi.

Ning peategelane - džeimsbondilik, või pigem indianadžõunsilik lennuäss, kelle hobiks ja erialaks tundub olema keerulistesse olukordadesse sattumine ja maailma päästmine. 

Ägedad linnu kombel tiibu lehvitavad lennumasinad, hiigelsuured robotid, tiineka kuti märjast unenäost välja astunud silmaklapiga maskuliinse olemise kuid suurepärase välimusega eksgöörlfriendist sõjard, vägagi plastiline ja hea liikumisega negatiivne naiskangelane...

Ning päris palju hingematvalt kitšilikke peissaaže. 

Küll Himaalaja mäestikust, küll müstilisest Shangri-Last. 

Sisu pole ju tegelikult mõtet ümber jutustada, selle saab imdb.com ju ka kätte.

http://www.imdb.com/title/tt0346156/plotsummary

Nagu tänapäevale kohane, siis ikke palimpsesti kombel - tsitaate ja paralleele paljude klassikutega.

Naispeategelane kui kerge noogutus Rosalind Russelile "His Girl Friday's". Eriti miskised sähvimised oma ülemusega ajalehetoimetuses.

Hiigelsuured robotid linna peal laamendamas ja autosid laiaks astumas kui King Kong.

Lennuväebaasi ründamine "võõrvägede" poolt kui "Pearl Harbour".

Või Shangri-La dinosaurused kui "Jurassic Park" 

Need muidugi mingid suvalised kaadrid. 

Eks asjatundjad ja spetsialistid teaksid rohkem, et vat-vat sellise rakursi alt ja sedasi on seal ka tehtud.

A ma pole ju miskine spetsialist.

Diletant.

Vat siis. 

Igastahes - stoori jooksis sujuvalt ja ei kippunud iga 10 minuti tagant kööki oma kandilisi sõpru vaatama/suitsu kimuma.

Eks see pisut etteaimatav ja traditsioonilis radu pidi käis. 

Isegi huumorit oli.

Mitte sehukest labast jalaga perse nalja.

Pigem pisut sõnade mängu ja situatsioonikoomikat.

Aga leebelt.

Ja tagasihoidlikult.

Nagu muuseas.

Ja vaeva oli ikka ka nähtud. 

Visuaalse poolega.

Väärt vaatamist oli see küll.

Ja "Maailma sitemate kinufilmide" kommuuni sellest kinupildist kirjutama ei pea.

Kaugel sellest.

Hinnet ei anna, ei konkureeri filmiblogidega.

A nuh - ütleme nii, et kavatsen plaadi peale panna, et saaks teinekordki üle kaeda.

Siin need tiibu leffitavad lennumasinad, a krt, näpud olid plödid, ei saand selget kaadrit ja ei jaksand rohkem vaeva näha.

Vasakul suht vähe ekraaniaega saanud, kuid sümpaatne teejuht, kellel TOHUTU isu ja igatsus viini vorstikeste järele. Ning muidugi mäed. Ja mahajäetud kaevandus. 

Taustal siis tõotatud maa, paradiis. Õitemeri ja pisut Gaudi Sagrada Familiat meenutavad tornikesed. Ning piibellikus rahus mäletsevad elajaloomad. 

Lennukid muuseas olid ägedad. Võimekad. Universaalsed. Tea, kas nendega põldu künda, külvata ja heina niita ja kaarutada oleks ka saanud?

Suht tüüpilised vaated raketodroomile vai kuda see keeruline sõna käiski :D

Kuri geenius...

Vat need apastraadid mulle imponeerisid. Lennukite emalennukid. Ehk lendavad lennukikandjad. Välimuselt ilusad ja nii krdi äge idee. 

***

Et siis sehuke kinupilt ja selline kokkuvõte.

Mingil määral.

Gripp ja Arsenal

No oli ju selge, et ega see viiruste ja gripilaine ei saa minust jälgi jätmata mööda minna. Mannugi mainis, et toob mulle oma eksootilise viiruse kaasa. No nii hull mul veel pole. Aga hea kah mitte. Tahaks tsiteerida mind ennast - et jõle näkane on üksi kodus haige olla... 

Aga mu vanaema sai valla aukodanikuks ja tädipoeg läheb maavalitsuse vastuvõtule ja kui ma teisipäeval siin üksisilmi oma pidulauda ja telekat jõllitan, siis saan sealt ka teda (tädipoega siis) vaadata. Seks puhuks, et vanaema mulle homme mõneks tunniks külla tuleb, tegin kasukat. Kaks tükki. Teise võtan tööle kaasa... Et vaatamata haige olemisele suudan ma isegi natuke asjalik olla.

Üritasin oma palavikusegast pühapäeva siis kinupildiga sisutada. 

Filmi nimi on "Arsenal" ning valminud on see 1928 aastal Ukraina ja Venemaa ühistööna. Autorit peetakse propagandafilmide alal asjatundjaks. No mina ka ei tea. Suurel hulgal totra näoga jõllitamist ja rusikatega vehkimist ei suutnud mulle küll selgeks teha, miks kommunism siis nüüd nii hea on. No ja üks näitajaid on seegi, et 20 minutit enne filmi lõppu ma mõnusalt magada norisesin. No ei suutnud lihtsalt. 

A samas on nende mustvalgete tummfilmide juures midagi, mis mind võlub. Filme tehti nagu fotot - valgus-vari-kadreering oli nii täpselt paigas, et kena snapshoti saab peaaegu igast kaadrist. Muusika on ka sehuke, et sellega saaks mind vastu hommikut üllatada. 

(Ükskord ma sain kena äratuse osaliseks, kui playlistis tuli peale "Dropkick Murpiest" miskine pidulik sümfooniaorkestriga mängitud suurejooneline lugu. Kui onud juba seletama hakkasid, siis sain aru, et ei olnudki tegu mu korterikaaslase poolt salaja muretsetud klassikalise muusika palaga vaid kogemata kombel oli sinna nimekirja "Valgus Koordis jäänud")

Aga tagasi kinupildi juurde. 

Lisaks visuaalselt kena olemisele on ses filmis krdi palju sümboleid ja lihtsalt poosides seismist. Oi mulle meeldisid need kaks tüüpi, kes kahe suupoolega sivkasid sisse ajasid, nii et vuntsid koori täis.

A sisulise poole pealt - no ei teadnud ma Ukraina ajaloost enne suurt midagi ja ei tea ka nüüd.

Eks miskine kord peaks välja uurima, et mis selle relvatehase ülestõusu ja Nõukogude Liitu astumisega siis täpsemalt oli...

A kenasid pildikesi kah siia juurde. Illustreerivat materjali, kui nii võib öelda. 

Peategelane...

...peab massidele kihutuskõnet.

Üks õnnetu pätakas (vaata seda varju seinal - super!)

Kas sul on turvis seljas, et sa maha ei kuku? 

Palju tsiteeritud ja -kiidetud naerugaasi moment

"Lasksin varese. Ilm on hea"

Väike tissinäppimine. Nagu muuseas...

Poosid.

Emal oli kolm poega...

Ma olen nüüd mitu-mitu päeva üksi kodus olnud. Pole enam harjunud ju. 

Hädas. 

Ikka need samad asjad - ei oska ühele inimesele süüa teha näiteks. Pühapäevast ribi ja ahjukartulit sõin 3 päeva. 

No ja pole isegi kellegi selga vaadata. 

Kudusin sõbrale mitu meetrit salli ja olen vaadanud kinupilte. 

Neli osa sehukesest šedöövrist nagu "Phantasm"  (neist muljetan homme) ning täna siis "Metropolis"

Oi see viimati mainitu on üks erakordselt ilus film. Fullmetalmetsavana on sellest kena jutu kirjutand, ei hakka mina sellele midagi lisama. Ja üleüldse. Koreograafia. Kaameratöö. Valgus. Eriefektid. No võimash aur ma ütlen. 

Tõenäoliselt imetlen ma seda kunstiteost miskine päev veel korra. Või kaks.

Ja homseks jääb ehk "Valgus koordis"... :D

A teie vaadake ilusaid pilte "Metropolisest"

There are two wolves fighting in every man's heart. One is Love, the other is Hate. Whichever one you feed the most will win the battle.

"Pathfinder"