Et siis jätkuvalt tudeerin mu tänaõhtust lugemisvara – see Fosteri „From Mu to Thule and the Inner Earth”. Ning ma ei saa seda oma olematute lugejatega jagamata jätta.
Lemuuria on „kadunud kontinent”, mis eeldatavasti asus Ida-Aafrika ja Loode-India vahel. (Nime pani sellele zooloog Philip L. Sclater.) Lemuuria „on” kadunud lüli ahvinimese ja inimese vahel, vähemalt nii usuti 19. saj lõpul (nad vaesekesed ei teadnud ju siis midagi praegu levinud tõest, et algselt olid need kaks kohta omavahel üks).
Proua Helena Petrovna Blavatsky (ja SEE nimi on mul ikka mitmeid kordi oma eneseharimistee käigus ette tulnud), tuntud selgeltnägija ja okultist, kes rajas Teosoofilise Ühingu, väitis, et tal on läbi oma võimete kontakt Mahatma Vennaskonnaga (grupp „ethereal” – no mis kurat – eeterlikud, õhulised, no ei tule meelde, kuda seda maakeeli nimetama peaks- olendeid, kes juhivad maailma oma Tiibeti peakorterist), kes teavad, kuidas on elu Maal alguse saanud. (See tuli nüüd küll üks keeruline lause!) Ilma pisikestesse räpastesse detailidesse laskumata on see Vennaskond öelnud, et saatuse poolt on määratud, et Maal saavad elama 7 põhilisse (juur-) rassi kuuluvaid olendeid. Ja et meie praegune inimkond on neist seitsmest viies. Peale meid on veel kahte sorti olendeid tulemas. Et kuues põlvkond olendeid ei ole „inimesed” ning nemad taasokupeerivad Lemuuria (?) ning seitsmes ning viimane „Root Race” lahkub siit planeedilt lõplikult ning asub elama Merkuuril. Oijahh. Kui tsiteerida artikli autorit, siis „Palju õnne, ja ma loodan, et neil on meeles kaasa võtta oma tule/kuumuskindel aluspesu”.
Eelpool mainit maadam Blavatskyle tuginedes olid mõned lemuurlased nelja käega, samas osadel olid hoopis silmad ka seljataga, mis andis neile selgeltnägemisvõimed. Need veidrad olendid suhtlesid telepaatilisel teel ning olid oma tahtejõuga võimelised liigutama mägesid, vaatamata sellele, et neil polnud meie mõistes ajusid.
Nagu juba eelpool mainit – on see Blavatsky nimi mulle ennegi ette tulnud. Aga no kui see nüüd praegusesse konteksti panna, siis... irw. No mina ka ei tea. Liiga jabur.
A too maadam andis välja „The Story of Atlantis and The Lost Lemuria” aastal 1896 ja „The Secret Doctrine”1888 ning need teosed on teatud ringkonnas siiani suht loetavad, hinnatud ning on inimesi, kes neid suudavad tõsiselt võtta.
Üht-teist on isegi netist täistekstina saadaval. Kes ise ei suuda leida, siis võin linke jagada.
ps: kohe jooksen poest õlli juurde tooma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar