"Tean täpselt, mis tunne sul on," lausus Schmendrick õhinal. Ükssarvik vaatas teda pimedusest oma põhjatute silmadega ning võlur naeratas närviliselt ja silmitses oma käsi. "On väga haruldane, et inimest peetakse selleks, kes ta tõeliselt on," ütles ta. "Maailm on täis väärtushinnanguid. Mina tundsin sinus ära ükssarviku, kui ma sind nägin, ja ma tean, et ma olen su sõber. Sina aga pead mind klouniks või reeturiks ning nii see ongi, kui sina mind sellisena näed. Sinu peale pandud nõiasõnad on ainult nõiasõnad ning need haihtuvad, niipea kui sa vabaks saad, eksihinnagu nõidus aga, mille sina oled minu peale pannud, jääb sinu silmis igavesti minuga. Me ei ole alati need, kellena näime, ning peaaegu kunagi ei ole me need, kellena me end unistustes näeme. Ometi olen ma lugenud või kuulnud lauldavat, et maailma alguses oskasid ükssarvikud teha vahet - kus hiilgus võlts, kus tunne siiras, kus huulil naer, kus süda piinas."
Peter S. Beagle "Viimane ükssarvik"
lk 27-28
Tallinn : Kupar, 1993
Hea raamat. Loen seda juba kolmandat korda. A viimasest korrast on möödas aastaid ning meeles oli ainult tunne. See on tõepoolest hea raamat.
Ma ikka pidin kirjutama
1 päev tagasi
