Et siis oli minu postkastis kiri, autoriks Hannes Rumm. Ja teemaks "Riigiametnik, mis sinust saab?" Juba algus on paljutõotav:
Kindlasti imestad, miks ma Sulle kirjutan. Mind sunnib kirjutama mure nii Sinu kui ka Eesti riigi tuleviku pärast.
Issand, kui armas, et keegi minu pärast muret tunneb. Ma ise ei olegi aru saanud, et mu olukord nii hull on.
Tead paremini kui mina, et põllumajandusministeerium ja keskkonnaministeerium on Rahvaliidu omad, haridusministeerium ja sotsiaalministeerium aga kuuluvad Keskerakonnale. Käib kavakindel ministeeriumite mehitamine nende parteikaaslastega, kes ise tööjõuturul piisavalt konkurentsivõimelised pole. Peaminister vaatab rahumeeli kõrvalt, kuidas terveid ministeeriume ja ametkondi ärastatakse. Juriidiliselt on kõik korrektne, aga eetiliselt läbinisti mäda.
Ega ma nüüd päris totu ka neis poliitikaasjades pole, aga no kindlasti ei julge ma arvata, et ma neid asju Hannesest paremini tean.
Kahjuks tuleb üha rohkematel ametnikel oma töö edukaks tegemiseks kuuluda õigesse erakonda.
Mnjaaa. Ma ei kuulu ühtegi erakonda, ja kui nüüd aus olla, siis ei kipugi, sest mulle sobivat erakonda lihtsalt ei ole. Aga et minu siia tööle saamisel oluline mu erakondlik kuuluvus oli? Nooh, mu vend ja isa on mõlemad erakondades, 1 reformikas ja teine sotsdem. Ei tea, kas see oli siis ka kuidagi oluline? No igatahes. Minu jaoks uus ja huvitav viis saada valimispropagandat.
Lubame, et pärast märtsivalimisi mistahes valitsusliidus võimule tulles lõpetavad sotsiaaldemokraadid jokitamise ja sundparteistamise.
Peame meeles.
Kuid kas sellest võib aru saada, et peale märtsikuiseid valimisi sotsiaaldemokraadid ise sellise asjaga enam ei tegelele, aga need mõned kuud, mis märtsini jäänud on, kasutavad sotsdem-d kiirelt ära ja jokitavad edasi ning topelt rohkem?
Ja aitäh, Hannes, et Sa mulle kirjutasid.
Ma ikka pidin kirjutama
1 päev tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar