teisipäev, september 23

99 protsenti elanikkonnast on kas kodanikud või logardid*

(Pildike pärit Wikipediast)


„Ma näen, et te leidsite panoptikoni.” Nash astus maketi juurde.
„Mis see on? Haigla?”
„Küllap see võiks olla ka haigla või koguni büroohoone, kuid tegelikult on see 18. sajandi filosoofi Jeremy Benthami kujundatud vangla. Ta saatis oma kavandid kõigile Suurbritannia valitsuse liikmetele, kuid seda ei ehitatud. Makett põhineb Benthami joonistel.”
Nash läks veelgi lähemale ja silmitses maketti teraselt. „Kongide seinad on nii paksud, et vangid ei saa omavahel suhelda. Valgus langeb väljastpoolt, nii et vang on alati tagantpoolt valgustatud ja nähtav.”
„Ja valvurid on tornis?”
„Bentham nimetas seda järelvalvemajaks.”
„Sarnaneb labürindiga.”
„Selles seisnebki panoptikoni nutikus. See on niimoodi kavandatud, et vang ei näe kunagi oma valvuri nägu ega kuule teda ringi liikumas. Mõelge tagajärgedele, Michael. Tornis võib olla kas kakskümmend valvurit, üksainuke või mitte ühtki. Vahet ei ole. Vang eeldab, et teda lakkamatult jälgitakse. Mõne aja pärast sööbib see eeldus vangi teadvusse. Kui süsteem toimib, siis võivad valvurid tornist lahkuda ja minna lõunat sööma või kolmepäevasele puhkusele. See ei muuda midagi. Vangid on tingimused omaks võtnud.”
/.../
„Isegi kõige pealiskaudsem ajalootudeng taipab, et inimolendid on ahned, impulsiivsed ja julmad. Bentham vangla näitas meile, et ühiskondlik kontroll on õige tehnoloogia korral võimalik. Ei ole mingit vajadust iga nurga peale politseinikke saata. Piisab elanikkonda jälgivast virtuaalsest panoptikonist. Inimesi ei ole vaja sõna otseses mõttes lakkamatult vahtida, kuid nad peavad arvestama selle võimalusega ja karistuse vältimatusega. Struktuur, süsteem, kaudne ähvardus - neist saavad elu tõsiasjad. Privaatsusest loobudes on võimalik saavutada rahumeelne ühiskond.”
/.../
„Mäletate panoptikoni? Mudel töötab täiuslikult, kui kogu inimkond hoones elab. See ei tööta, kui üks inimene saab ukse lahti teha ja süsteemist välja astuda”
/.../
„Praegusajal kardavad inimesed ümbritsevat maailma ja seda hirmu on lihtne süvendada ning säilitada. Inimesed tahavad olla meie virtuaalpanoptikumis. Me valvame nende üle nagu head karjased. Neid jälgitakse, kontrollitakse ja kaitstakse tundmatuse eest.
Pealegi teadvustavad nad vanglat haruharva. Alati juhib miski tähelepanu kõrvale. Sõda Kesk-Idas. Skandaalikeerisesse kistud kuulsused. Maailmakarikavõistlus või pesapalli Super Bowl. Narkootikumid, nii illegaalsed kui retseptiravimid. Reklaamid. Poplaulud. Uus mood. Hirm võib mõjutada inimesi meie panoptikumi sisenema, ent kui nad juba sees on, siis tagame me neile meelelahutuse.”
„Rändaja : triloogia I raamat” John Twelve Hawks
Ersen, 2008
Lk. 212 - 215

***
Et siis sehukese raamatu (ka triloogia teise osa) sain täna lugemiseks. Pool esimesest raamatust on läbi. Hea lugemine. Ja nii mitmeski osas mõtlemapanev. (Tagakaane jutukese kirjutanud inimene, nagu üsna tihti, ei ole suvatsenud ise raamatut lugeda, nii et seda ei saa päris tõepähe võtta). Igastahes tekitab nii mitugi mõtet seoses USA Patriotismiakti, Eesti seadusandluses olevate lünkadega seoses inimeste jälgimise ja nende kohta info kogumisega, blogimise standardiseerimisega jne jne jne. Lihtsalt. Huvitavaid seoseid on ju suht lihtne leida. Mitte, et ma mingeid vandenõuteooriaid hauks, see on reaalsus. Terrorismi ja kuritegevusega võitlemise sildi all oleme me nõustunud nii paljude tehniliste (ja vähem tehniliste) jälgimis- ning kontrollimismeetmetega, et tegelikult on kogu infot koos omades võimalik teada inimesest apsokuradimaluutselt kõike (alates sellest, mida ta sööb, mis suuruses ja firma riideid kannab kuni lemmikraamatute ning seksuaalse orientatsioonini). Ainult mõtteid ei saa veel kontrollida. A noh. Ega see ju polegi mingi uudis. Liii et jälle üks huvitav asi, mille kohta uurida...
A ülalpool mainit raamat on täitsa hea. Vähemalt siiani.

***
A see seksuaalse orientatsiooni mõiste tuletas mulle meelde, et lugesin nädalavahetusel üht põnevat artiklit - sage alkoholitarbimine võib muuta teie seksuaalset orientatsiooni :D

***

*Pealkirjast ...
See tsitaat läheb edasi...
"Kodanikud on inimesed, kes arvavad, et mõistavad, mis maailmas toimub." (A kõik see on näiline)
"Logardid on inimesed, kes on ellujäämisest nii haaratud, et ei tea midagi väljapoole oma igapäevaelu jäävast."

5 kommentaari:

Lassie ütles ...

99 protsenti elanikkonnast on mõttetud neegrid.
Aga seda pilti vaadates tuli miskipärast Tartu raekoda meelde.
Ja see jutt, jah, tead sa, kui vähe tegelikult politsei turvakaameratest vaadatakse...
ja kui vähe kurjategijaid tabatakse turvakaamerate salvestuste põhjal?

Juurak ütles ...

Seoses politseikaamerate vähese tõhususega - asi on põhimõttes. Ja kust sa tead, et noid kaameraid sihtotstarbeliselt kasutatakse? Või noh... ütleme nii, et kasutatakse vastavalt üldusele teadaolevale kuvandile? Küll see aeg ka tuleb... Ma ei paranoiatse, lihtsalt meie elu ongi äärmiselt lihtsalt jälgitav... Sa "Las Vegase" nimelist seepi vaatasid eelmisel aastal? Seda ägedat näotuvastussüsteemi turvakaamera stoppkaadri järgi? GPS, mobla asukoha määramine, krediitkaarditehingud, interneti kasutamine - kõik see on täiesti jälgitav ning vastavaid andmeid kogutakse niiehknaa. Ja mingi andmekaitseseadus, mis jaburdab "isikuandmete kaitsega" on lihtsalt pealiskaudne veepinna sorkimine.
Ükski süsteem pole turvaline ning ükski inimene äraostmatu/mõjutatav.
***
See praegu loetav raamat tekitas mul paralleele ka "Minority Report" ning "Hea uus ilm" nimeliste äärmiselt heade teostega. Kas ja kui palju saab/võib piirata inimeste turvalisuse nimel nende vabadusi? Kui nutikalt serveerida, siis on suurem osa inimkonnast tõepoolest ju nõus panoptikonis elama.

Juurak ütles ...

"Ei ole mingit vajadust iga nurga peale politseinikke saata. Piisab elanikkonda jälgivast virtuaalsest panoptikonist." Teadmine, et sind jälgitakse, on algul harjumatu ja vastumeelsust tekitav, kuid ajapikku sa harjud ning unustad. Kuid kaamera kogu aeg salvestab... Kunagi ei tea, kellel ja mis eesmärgil on seda infot vaja...

Lassie ütles ...

Jah, tegelikult see jälgitavuse tunne toimib kuni teatud maani. Las Vegast ei näinud, aga analoogsed filmid, kus sati pealt autonumbreid jälgitakse, on siiski ulme. Probleem selles, et mitte keegi ei suuda seda infohulka läbi töötada.
Ja õhtul väljas käies on lihtsalt soovitav välja näha nagu iga teine tüüp tänava peal, isikupärasused jäävad silma.

Juurak ütles ...

Kompuuter on võtmesõnaks kallis Lässi ;)