Taaskord.
Ehk siis lugedes EPL herr Jüri Pihli ettepanekust muuta põhiseadust nii, et julgeolekuasutustel oleks õigus jälgida inimeste kirjavahetust ja telefonikõnesid ka siis, kui ohus on riigi julgeolek või põhiseadusliku korra kaitse.
See on ju suuremat sorti ila, kas pole?
Tuli meelde see jutt:
Et ei saagi päris täpselt aru - kas himust saada kätte relv, millega poliitilisi vastaseid tümitada, kaotada ühiskonnast veidi äärmuslikumad liikumised (nii parem- kui pahempoolsed) või mis?
Igal juhul tekitab see pisut hirmu.
Vabadus on illusioon.
Kui eilastes uudistes mainit' süsteem, et viirusesse nakatunud kompuutritel keelatakse interneeduse kasutamine, siis kaugel on aeg, kui igaste autorikaitseorganisatsioonide survel ei saa internetti kasutada ka mõne piraattarkvara omamisel?
Et mehed ekraanide taga reageerivad ka pargipingil peetud vestluses kõlavatele hetkepoliitikat kritiseerivatele lausetele.
Sest kuldnokapuuridesse on installeeritud "üldise turvalisuse huvides" kaamerad ja mikrofonid.
Põhimõtteliselt on ju ajalugu näidanud, et teisitimõtlejaid on alati.
Ükskõik kui karmilt ka inimeste vabadusi piirata.
Peabki olema.
Mida järgmiseks?
Paratamatult tahaks paralleeli tõmmata uue töölepinguseadusega, kus töötajal pole apsakuradimaluutselt mingit kindlust, et ta tööandjalt suvalisel hetkel sms ei saa, sest ta "ei saa oma tööülesannetega hakkama" (kuigi vastavad mõõdikud ja meerikud vaid tööandja enda peas asuvad).
Sest varem kehtinud kolme kirjaliku noomituse nõue enam ei kehti.
Et tavaline inimene (pean siin silmas siis seda, kes ei ole kuskil niiditõmbaja, vaid rahulikult oma igapäevast leiba teenib) ongi goi.
Loomakari.
Suur hulk mõtlemisvõimetut massi.
Ja nii peabki olema.
JABUR
1 kommentaar:
"patriot act" eesti variandis
Postita kommentaar